tag:blogger.com,1999:blog-46726775342132827372024-03-19T03:11:28.521-07:00ITSPEA Martin RiidMartin Ain Riidhttp://www.blogger.com/profile/08438875580665188885noreply@blogger.comBlogger15125tag:blogger.com,1999:blog-4672677534213282737.post-64998367104324784552021-05-14T01:28:00.004-07:002021-05-14T01:28:51.643-07:00IT-eetikakoodeks (Nädal 15)ITSPEA 15. Nädala ehk viimaseks teemaks oli eetika ja IT. Koduseks ülesandeks jäi valida ühe ettevõtte või organisatsiooni IT-eetikakoodeks. Mina valisin selleks ettevõtteks Google. <br /><br />Google eetikakoodeks on üks Google väärtuste realiseerimise viisidest. Kõik Googlega seotud tegevus peab järgima ärieetika kõrgemaid standardeid. Google pühendumus kõrgemate standarditeni aitab palgata suurepäraseid inimesi, luua suurepäraseid tooteid ja tõsta kasutajate usaldust Google vastu. Austusest oma kasutajate vastu on Google ülesanne anda endast parim iga päev. <br /><br />Google väärtuste tutvustamiseks on loodud Google eetikakoodeks(<i>Google Code of Conduct</i>). Selle järgimine on eeldatud igalt Google töötajalt ja juhatuse liikmelt. Google eetikakoodeks on jaotatud seitsmeks peatükiks.<div><br /></div><div><h4 style="text-align: left;">I. Google kasutajate teenimine</h4>Google kasutajad hindavad Googlet lisaks headele toodetele ja teenustele ka Google suhtumise tõttu oma kasutajatesse. Järgnevad põhimõtted kindlustavad et me suudame seda taset hoida: terviklikkus, kasulikkus, privaatsus, turvalisus, sõnavabadus, reageerimisvõime ja tegutsemisvõime.</div><div><br /></div><h4 style="text-align: left;">II. Austus üksteise vastu ja toetus</h4><div>Google kohustus on tegeleda ja lahendada erinevaid töötajate vahelisi konflikte ja muid võimalikke tekkivaid probleeme, et iga Google töötaja tunneks ennast hästi ja turvaliselt. <br /><br />Selleks peab Google kinni järgmistest juhtpõhimõtetest: pühendumus, hoolimine, läbipaistvus, õiglus, järjepidevus ja vastutus.</div><div><br /><h4 style="text-align: left;">III. Huvide konfliktide vältimine.</h4>Kui sina Google töötajana satud olukorda, kus mõnda sinu tegevust või otsust mõjutab omakasu saamine Google või Google kasutajate arvelt, siis on suur võimalus, et on tekkinud huvide konflikt. Kõik Google töötajad peaksid püüdma vältida selliste olukordade tekkimist.</div><div><br /><h4 style="text-align: left;">IV. Konfidentsiaalsuse säilitamine</h4>Google on tänu oma suurusele pidevas meedia huviorbiidis. Tänu sellele on eriti oluline vältida konfidentsiaalse informatsiooni jõudmist soovimatute isikuteni.</div><div><br /><h4 style="text-align: left;">V. Google vara kaitsmine</h4>Google on omandanud tänu oma avatusele ja töötajatesse suhtumisele väga hea reputatsiooni. Selle jätkusuutlikkus sõltub suurel määral kui hästi me(Google ja Google töötajad) oskame Google vara kasutada ja konfidentsiaalset infot hoida konfidentsiaalsena.</div><div><br /><h4 style="text-align: left;">VI. Finantsilise terviklikkuse kindlustamine ja vastutus</h4>Iga Google töötaja kohustus ja vastutus on jälgida, et Google vara kasutataks sihtotstarbeliselt.</div><div><br /><h4 style="text-align: left;">VII. Seaduste järgimine</h4>Google suhtub seaduste ja regulatsioonide järgimisse väga tõsiselt. Töötajatelt eeldatakse kõigi asjakohaste seaduste ja regulatsioonide tundmist ja järgimist. <br /><br /><br />Pealiskaudne ülevaade Google eetikakoodeksist. Minu arust on tegemist väga põhjaliku eetikakoodeksiga, mis katab kõik olulised teemad. <br /><br />Google eetikakoodeksiga lähemalt tutvumiseks on link siin: <a href="https://abc.xyz/investor/other/google-code-of-conduct/">https://abc.xyz/investor/other/google-code-of-conduct/</a></div>Martin Ain Riidhttp://www.blogger.com/profile/08438875580665188885noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4672677534213282737.post-889617126543962262021-05-07T01:07:00.000-07:002021-05-07T01:07:07.236-07:00Andmeturve (Nädal 14)<br />ITSPEA 14. Nädala teemaks oli Andmeturve. Koduseks ülesandeks jäi valida üks IT-turvariskidest ja analüüsida selle maandamist "Mitnicki valemi" kolme komponendi abil. <br /><br /><h4 style="text-align: left;">Andmepüük</h4>Andmepüük on internetipettus, kus ohvrilt püütakse välja petta isiklikke või tundlikke andmeid. <br /><br />Üks võimalik andmepüügi meetod näeb välja selline: <br /><br />Ohvrile saadetakse võimalikult usaldusväärsena väljanägev sõnum e-maili või mõne muu kiirsuhtlusmeetodi abil. Sõnumi peamine eesmärk on kasutaja kindlale veebilehele edasi suunata. Veebileht on tõetruu koopia ametlikust veebilehest. Erinevus seisneb selles, et sellele veebilehele sisestatud info liigub eeldatud koha asemel kurjategija kätte ja selle juhtudes on andmepüük edukalt õnnestunud. <br /><br />Ise olen kokku puutunud olukorraga, kus üritatakse ühe minu poolt kasutava teenuse kasutajakontole ligi pääseda. Selleks saadetakse võimalikult ametlikuna näivad e-maile, kus väidetakse, et nad on eelnimetatud teenusepakkuja esindaja. <br /><br />Saadetud e-maili sisud on siiamaani olnud kahte tüüpi:<br /><br />1) E-mail, kus teatati, et minu kasutajakonto on osutunud mingi boonuse õnnelikuks võitjaks ja selle aktiveerimiseks pean kohe kasutajale sisse logima. <br /><br />2) E-mail, kus teatati, et olen vahetanud oma kasutajakontoga ühendatud e-maili aadressi. Kuna ma seda tegelikult teinud ei ole, siis esimene reaktsiooni peaks olema antud viga kiiremas korras ära parandada. <br /><br />Mõlemal juhul asus kirja lõpus suur nupp soovitud tegevuse tegemiseks. Nupp, aga avas päris teenusepakkuja veebilehe asemel ametliku veebilehe koopia. <br /><br />Ise olen õnneks tänu oma teadlikkusele ja õnnele suutnud hullemast hoiduda, kuid kahjuks kõigil potentsiaalsetel ohvritel nii hästi ei lähe. Sellepärast kirjeldaks järgnevalt võimalikke lahendusi "Mitnicki valemi" kolme komponendi alusel.<br /><br /><div>Lahendused "Mitnicki valemi" järgi:<br /><h4 style="text-align: left;">Tehnoloogia</h4>Ideaalis võiks e-maili klient ära blokeerida kõik mitteametlikud e-mailid. Sama võiks toimuda ka veebilehtede pahatahtlikel eesmärkidel loodud koopiate puhul. Uuem tarkvara mingil määral selle vastu aitab, kuid kahjuks tundub tihti, et head petturid on erinevast filtritest alati sammu võrra ees.<br /><h4 style="text-align: left;">Koolitus</h4>Arvan, et see on üks põhilisi vahendeid kõige hullema ärahoidmiseks. Kuna ma olin antud pettuseviisist teadlik, siis oskasin ma mulle saadetud sõnumeid kriitilisema pilguga vaadata.<br /><h4 style="text-align: left;">Reeglid</h4>Teoreetiliselt on võimalik keelata/blokeerida kõigile mitte eelnevalt aktsepteeritud veebilehtede külastamine. Samuti on võimalik keelata e-mailis leiduvate linkide avamine. Olen kahtleval seisukohal selles osas kuidas seda praktikas võimalik teha on ilma seadmata suuri piiranguid kasutajate tavapärasele käitumisele.</div>Martin Ain Riidhttp://www.blogger.com/profile/08438875580665188885noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4672677534213282737.post-36828342217064497932021-04-29T13:27:00.003-07:002021-04-29T13:27:30.714-07:00Tugilahendus (Nädal 13)ITSPEA 13. Nädala teemaks olid erinevad tugilahendused. Koduseks ülesandeks jäi ühe tugilahenduse kirjeldamine. Mina valisin sellise seadme.<br /><h4 style="text-align: left;"><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://nyc3.digitaloceanspaces.com/aph/app/uploads/2020/07/23135322/Mantis-Q40-angled-view-in-green-case-TPU-P1066626.jpg" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="450" data-original-width="600" height="300" src="https://nyc3.digitaloceanspaces.com/aph/app/uploads/2020/07/23135322/Mantis-Q40-angled-view-in-green-case-TPU-P1066626.jpg" width="400" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="color: #999999;"><i>Mantis Q40. <a href="#allikas2">[2]</a></i></span></td></tr></tbody></table><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br /></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br /></div>Mantis Q40 Braille Display</h4>Mantis Q40 Braille Display on 40 märgiga punktkirjamonitor, mis on kombineeritud standardse QWERTY klaviatuuriga. <br /><br />Seade on mõõtmetega 16.99 × 28.96 × 1.98 cm ja kaalub kõigest 794g. Väikesed mõõtmed ja kergus muudavad seadme kaasas kandmise väga lihtsaks ja mugavaks. Mahub hästi selja- või arvutikotti. <br /><br />Palju rõhku on tootearenduses pandud ühilduvusse. Seadet on võimalik kasutada juhtmevabalt Bluetoothi kaudu teiste laialtlevinud seadmetega(arvutid, tahvelarvutid, nutitelefonid jne). <br /><br />Lisaks on võimalik kasutada antud seadet eraldiseisvana. Sisseehitatud on erinevad rakendused, nagu näiteks tekstiredaktor, raamatulugeja, kalkulaator ja failihaldur. <br /><br />Kuna ühte seadmesse on kombineeritud nii Braille display kui ka QWERTY klaviatuur, siis kasutaja ei pea valima kahe erineva seadme vahel. <br /><br /><br /><h4 style="text-align: left;">Allikad</h4>1) <a href="https://www.pocklington-trust.org.uk/technology/tech-news-and-views/mantis-q40-braille-review/">https://www.pocklington-trust.org.uk/technology/tech-news-and-views/mantis-q40-braille-review/</a><br /><p id="allikas2">2) <a href="https://www.aph.org/product/mantis-q40/">https://www.aph.org/product/mantis-q40/</a></p><br /><br />Martin Ain Riidhttp://www.blogger.com/profile/08438875580665188885noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4672677534213282737.post-48634079160557955172021-04-22T15:16:00.000-07:002021-04-22T15:16:03.320-07:00Kasutatavus veebis (Nädal 12)ITSPEA 12. Nädala teemaks oli kasutatavus. Koduseks ülesandeks jäi tuua üks positiivne ja negatiivne näide kasutatavusest veebis. <br /><h4 style="text-align: left;">Positiivne </h4>Google otsingumootor. Lihtsuses peitub võlu. Sulle on ette antud suur valge leht, mille põhielementideks on Google logo, sisendväli ja nupp sisendi edastamiseks. Sisesta sisendvälja oma küsimus/mure/probleem/märksõna vms ja Google leiab sulle vastused. Enamik Google poolt tehtavast tööst on ära peidetud ehk kasutajale on võimalik kuvada kiiresti asjalikku sisu(ja reklaame). <br /><br />Loomulikult on olemas ka Google kasutamise oskus millega on võimalik õigete vastuste saamise protsenti ja kiirust tõsta. Lihtsate päringute tegemisega saab siiski suurepäraselt hakkama ka isegi algaja arvutikasutaja.<br /><h4 style="text-align: left;">Negatiivne </h4>Negatiivse kasutuskogemuse poole pealt tooks välja midagi millega olen ise pidanud alates TalTechis õpingutega alustamist kokku puutuma. Selleks on ÕIS. Üheks esimestest ÕISiga seotud katsumusteks oli sügise alguses õpingukava esitamine. Peale mitmete juhendite lugemist sai see siiski koos õppejõudude ja kaastudengite abiga edukalt tehtud. See tegevus võiks kindlasti võimalikult lihtne ja rohkem arusaadavam olla. <br /><br />Suur osa ÕISist leiduvast infost on ära jaotatud erinevate vahelehtedele, mis raskendab info kättesaadavust. Juhendid erinevate põhitegevuste jaoks on küll olemas, kuid võiks olla arusaadavamad. <br /><br />Üks asi, mis mind ennast eriti häirib on see kui raskeks on suudetud teha mitme ÕISi akna korraga avamine. Kõik tavapärased mugavad meetodid on mingil põhjusel ära lõhutud. Iga kord kui on vaja saada infot korraga mitmelt vahelehelt tuleb mugavaks kasutamiseks veidike ÕISi „häkkida“. <br /><br />Eraldi teema on ÕISi kasutuskogemus nutiseadmes. 2020. aastal tehti 68% veebi külastustest läbi nutiseadme/telefoni.<a href="#all_1">[1]</a> Arvestades seda statistikat tundub ÕISi nutiseadme versioon väga ajast ja arust. <br /><div>Esiteks on väga paljud funktsioonid puudu, nii et tekib tunne nagu kasutaks ÕISi demo versiooni. Ja isegi siis on kasutusmugavuse kohapealt suured puudujäägid. Iga tegevuse jaoks tuleb teha palju rohkem liigutusi kui ideaalis võiks. <br /><h4 style="text-align: left;">Allikad </h4><span id="all_1">1)</span> <a href="https://www.perficient.com/insights/research-hub/mobile-vs-desktop-usage">https://www.perficient.com/insights/research-hub/mobile-vs-desktop-usage</a></div>Martin Ain Riidhttp://www.blogger.com/profile/08438875580665188885noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4672677534213282737.post-12741406611074256862021-04-16T01:13:00.004-07:002021-04-16T01:14:42.069-07:00Arendus- ja ärimudelid (Nädal 11)ITSPEA 11. Nädala teemaks oli Arendus- ja ärimudelid. Koduseks ülesandeks jäi analüüsida ühte arendus ja ühte ärimudelit. <br /><br /><h4 style="text-align: left;">Koskmudel (<i>Waterfall</i>)</h4>Koskmudel on üks vanimaid tarkvaraarenduse mudeleid. Oma nimetuse on saanud järjestikuse veekoskede analoogiast – vesi langeb ühelt astmelt järgmisse ega pöördu tagasi. Tegemist on lineaarse ja väga lihtsa mudeliga. Arenduse käigus liigutakse samm-sammult madalamale astmele ning kõik etapid peavad olema täielikult lõpetatud enne järgmise etapi alustamist. <br /><br />Koskmudeli kasutamise kõige tähtsamaks eelduseks on läbimõeldud plaani olemasolu enne projekti algust. Pärast projektiga alustamist on muudatuste tegemine keeruline ja kulukas kui mitte võimatu. Samuti valmib esimene tarkvara prototüüp alles arendustsükli lõpus. Kui testimise käigus avastatakse viga, mille juured on arhitektuuris, siis koskmudel jääb hätta juhiste andmisega, kuidas pöörduda tagasi arhitektuuri sammu juurde, läbida uuesti programmeerimise samm ning minna teisele testimise ringile. Need on mõned väga suured miinused selle arendusmudeli juures. Sellepärast on viimased paarkümmend aastat koskmudeli kasutamine märgatavalt vähenenud. Tänapäeval peetakse seda „aegunud“ mudeliks ja selle asemel kasutatakse teisi rohkem agiilsemaid mudeleid. <br /><br /> <br /><br /><h4 style="text-align: left;">Tarkvara teenusena (<i>Software as a service</i>) </h4>Tarkvara teenusena ärimudeli puhul on tegemist tarkvara rentimisega. Rentimine tähendab tihti ka seda, et tarkvara on pilvepõhine ja klient saab tarkvara kasutada läbi veebibrauseri või mõne muu kergesti omandatava rakenduse abil. <br /><br />Üks sellise ärimudeli kasutajatest on Google poolt loodud Google Workspace(G Suite). Tegemist on Google poolt arendatavate rakenduste kollektsiooniga. Sisaldab see endas selliseid rakendusi nagu Gmail, Calendar, Google Hangouts, Google Drive, Sheets, Docs, Forms, Slides jms. Kõik rakendused on loodud kasutamiseks pilvepõhiselt läbi veebibrauseri ja enda isiklikku masinasse mingit ekstra tarkvara alla laadima ei pea. Enamik rakendustest kasutab lisaks ka Freemium põhimõtet. Rakendused on Google kasutajatele tasuta kättesaadavad ja kasutuskõlbulikud, kuid osad lisavõimalused on jäetud maksumüüri taha. Lisaks puuduvad maksvatel klientidele rakendusesisesed reklaamid. <br /><br /> <br /><br /><b>Allikad </b><br /><br /><a href="http://opiobjektid.tptlive.ee/B1/b12_ssteemiarenduse_phimtted_ja_metoodikad.html">http://opiobjektid.tptlive.ee/B1/b12_ssteemiarenduse_phimtted_ja_metoodikad.html</a>Martin Ain Riidhttp://www.blogger.com/profile/08438875580665188885noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4672677534213282737.post-17945642336990349782021-04-08T22:46:00.001-07:002021-04-08T22:46:02.673-07:00Häkkerid (Nädal 10)10. Nädala ITSPEA aine teemaks olid häkkerid ja häkkerlus. Selle mõiste definitsioon ja olemus. Koduseks tööks jäi läbi lugeda Eric S. Raymondi Hacker-HOWTO (<a href="https://www.kakupesa.net/hacker/" target="_blank">EST </a>/ <a href="http://www.catb.org/~esr/faqs/hacker-howto.html" target="_blank">ENG</a>).<br /><br />Häkkeri määratlusi on erinevaid. Enamasti peetakse tähtsaks tehnilisi oskusi ja armastust probleemide lahendamise vastu. <br /><br />Eric S. Raymondi Inglise keelse pealkirjaga dokument „How to Become a Hacker“ annab lühiülevaate häkkeri olemusest, häkkerlikust suhtumisest ning nippe kuidas ise algajana samme häkkeri tiitli poole astuda. <br /><br />Häkkerile omasele suhtumise põhipunktid on: probleemide lahendamine, topelt lahenduste loomise vältimine(jalgratast pole vaja 2 korda leiutada), töö tegemise huvitavaks muutmine(igava ja nüri töö tegemise vältimine), vabadus(autoritaarsuse vastasus, aga mõistlikkuse piires). <br /><br />Suhtumisest tähtsam on siiski kompetents. Mistõttu tuuakse dokumendis välja ka häkkeriks saamiseks vajaminevad põhioskused. Nendeks on loomulikult esimesena programmeerimine, aga ka linux/unix tundmine, HTMLi tundmine ja hea Inglise keele oskus. <br /><br />Häkkerlus püsib reputatsioonil. Sellepärast on häkkeril tähtis näidata ennast teistele häkkeritele kasulikuna. Selleks tuleks lüüa kaasa häkkeri kultuuri edendamises. Seda saab teha luues avatud lähtekoodiga tarkvara, aidates teiste häkkerite tarkvara testida ja siluda, avaldada kasulikku teavet, hooldada infrastruktuuri ja levitades häkkerikultuuri ennast.Martin Ain Riidhttp://www.blogger.com/profile/08438875580665188885noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4672677534213282737.post-35391579227314431912021-03-31T19:23:00.000-07:002021-03-31T19:23:24.792-07:00IT juhtimine ja riskihaldus (Nädal 9)9. Nädala ITSPEA aine teemaks oli IT juhtimine ja riskihaldus. Koduseks tegevuseks jäi leida 2 erineva juhtimisstiiliga IT juhti. Ma valisin nendeks Larry Page’i ja Steve jobsi. <br /><br /><div><b>Larry Page </b><br /><br />Larry Page on arvutiteadlane ja ettevõtja, Google'i üks asutajatest ning Google'i emafirma Alphabet endine tegevjuht. Hetkel maailmas rikkuselt 8. inimene. <br />Larry Page juhitud ettevõtetes hinnatakse ja väärtustatakse töötajaid kõrgelt. Arenduses võetakse arvesse töötajate mõtteid ja ideid. Google’t on tunnustatud <i>20% concept</i> populariseerimise eest. 20% tööajast peaks töötaja tegema vabalt valitud tegevusega, mida ta peab ettevõttele kõige kasumlikumaks. Page innustab töötajaid andma endast maksimumi. Suhtudes töötajatesse hästi nagu sõpradesse või pereliikmetesse. <br />Sellepärast arvan, et Larry Page’i juhtimisstiil ITSPEA artiklis välja toodutest sobitub kõige paremini seguga treeneri/juhendaja <i>(coach)</i> ja mentor/õpetaja <i>(mentor)</i> rollidest.</div><div> <br /><br /><b>Steve Jobs </b><br /><br />Steve Jobs oli USA infotehnoloog ja ettevõtja. Tehnoloogiahiiu Apple Inc. üks asutajaid ja kauaaegne tegevjuht. Kindlakäeline revolutsionäär oma valdkonnas. Jobsi innovaatilisus muutis IT maailma igaveseks. <br />Steve Jobsi juhina kujutatakse väga autokraatlikuna. Tal oli kindel eesmärk viia ellu oma ideid. Ta tundis end otsustajana üksi ja enda õlul suurt vastutust. Töötajad pidasid Jobsi karmiks liidriks, kes nõudis alati töötajatelt perfektset tulemust. Lisaks oli Steve Jobsi puhul tegemist väga hea esinejaga/ideede esitlejana, kes suutis vaatamata oma ebasõbralikule teistesse inimestesse suhtumisse neid enda tahtmist tegema veenda. Tänu sellele, et need ideed olid tihti erakordselt edukad ehk põhjendas see ka veidi Jobsi suhtumist(?). <br />Sellepärast arvan, et Steve Jobsi juhtimisstiil ITSPEA artiklis välja toodutest sobitub kõige paremini seguga juhi <i>(leader)</i> ja arengumootori <i>(change agent)</i> rollist. </div>Martin Ain Riidhttp://www.blogger.com/profile/08438875580665188885noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4672677534213282737.post-61142665266875275092021-03-25T20:57:00.000-07:002021-03-25T20:57:24.562-07:00Käsitööline vs Professionaal (Nädal 8)8. Nädala teema oli professionaalsusest. Üritati defineerida professionaalsuse mõistet. Iseseisvaks mõtlemiseks jäi küsimus, mis omadus võiks kõige enam eristada „proffi“ sama eriala „käsitöölisest“. <br /><br />Kõigepealt võiks proovida veidi kirjeldada neid 2 üldistatud tüüpi. Mõlema puhul usun, et tegemist on edukate inimestega, kes tunnevad hästi oma valdkonda. Tänu sellele saavad mõlemad oma tööülesannetega suurepäraselt hakkama. Peamine erinevus seisneb seega minu arvates motivaatoris ja ajas mida nad valdkonnaga tegelemisele pühendavad. <br /><br />Käsitöölisena kujutan ette inimest, kelle peamiseks põhjuseks antud valdkonnaga tegelemiseks on sealt teenitav tulu. Ta ei tee oma tööd halvasti, kuid enamasti tegeleb sellega ainult tööajal näiteks üheksast-viieni. Peale seda elab „käsitööline“ muud elu ning erialale ei keskendu. <br /><br />Professionaal on minu arust keegi, kelle peamiseks motivaatoriks antud valdkonnaga tegelemiseks on huvi või kirg selle vastu. Ta panustab oma töösse aega tunduvalt rohkem, kui „käsitööline“. Tegeledes oma erialaga seotud tegevustega ka peale seda kui „käsitöölise“ jaoks on tööpäev läbi. Tänu sellele on võimalik saavutada professionaalil muu elu arvelt paremaid tööalaseid tulemusi.Martin Ain Riidhttp://www.blogger.com/profile/08438875580665188885noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4672677534213282737.post-46648000634361495292021-03-18T20:42:00.001-07:002021-03-18T20:42:42.903-07:00Edasikandumisklausel (Nädal 7)Edasikandumisklausel ehk <i>copyleft </i>on autoriõiguse kasutamine eesmärgiga eemaldada seaduse poolt vaikimisi seatud piirangud teose levitamisel ning teose modifikatsioonide loomisel nõudega, et samasugused levitamis- ning muutmisvabadused säiliksid ka esialgse teose põhjal loodud töödel.<br /><br /><i>Copyleft </i>parameetri järgi eristab FSF(<i>Free Software Foundation</i>) 4 tüüpi litsentse:<div><br />1) Puuduv <i>copyleft </i>litsents (Apache, MIT, X11, BSD)<br />Avavara millega võib teha mida iganes. Autor ei saa omandiõigust. Lubab teha tuletatud<br />loomingust ärivara.</div><div><br />Näited: Android (mobiil-operatsioonisüsteem), TypeScript (programmeerimiskeel)<br /> <br />2) Nõrk <i>copyleft </i>litsents (GNU LGPL, Mozilla Avalik Litsents)<br />Võimaldab kasutada litsentsi all olevaid komponente ilma, et peaks kogu tarkvara litsentsi muutma.</div><div><br />Näited: VLC media player (meediapleier), 7-Zip (failihaldur)<br /> <br />3) Tugev <i>copyleft </i>litsents (GNU GPL)<br />Kasutades oma loomingus tugeva litsentsi all olevat loomingut kehtib nõue viia ka sinu looming sama litsentsi alla.</div><div><br />Näited: Adblock Plus(brauserilaiend Interneti sisu filtreerimiseks/blokeerimiseks), Git(versioonihaldustarkvara), Wordpress(sisuhaldussüsteem)<br /> <br />4) Väga tugev <i>copyleft </i>litsents (AGPL)<br />Tugeva litsentsi edasiarendus. GPL litsents ei lugenud tarkvara üle veebi kasutamist levitamiseks. Selle litsentsi puhul on see viga parandatud.</div><div><br />Näited: Lichess(Internetis male mängimise keskkond), edX(Online kursuste platvorm)
</div><div><br /></div><div><br /></div><div>Allikad:</div><div><br /></div><div><a href="https://viki.pingviin.org/Copyleft">https://viki.pingviin.org/Copyleft</a></div>Martin Ain Riidhttp://www.blogger.com/profile/08438875580665188885noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4672677534213282737.post-28310126214859990262021-03-11T21:15:00.001-08:002021-03-11T21:15:49.887-08:00Tants intellektuaalomandi ümber (Nädal 6) <p><span style="font-family: arial;"><span lang="ET" style="background: white; line-height: 107%;">6. Nädala
kodutööna lugesin läbi 2. peatüki Rick Falkvinge ja Christian Engströmi
raamatust </span>„<span lang="ET"><a href="http://falkvinge.net/wp-content/uploads/large/The%20Case%20For%20Copyright%20Reform%20(2012)%20Engstrom-Falkvinge.pdf"><span style="color: #3366bb; line-height: 107%; text-decoration-line: none;">The Case for Copyright
Reform</span></a>“. Peatükis kirjeldatakse konstruktiivseid ettepanekuid autoriõiguste
süsteemi muutmiseks. Piraadipartei eesmärk ei ole ära kaotada autoriõigused,
vaid neid reformida. Probleem on nende sõnul tõsine, sest praegust
autoriõiguste süsteemi järgides tekib aina enam probleeme inimeste privaatsuse säilitamisega.
</span></span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="ET"><span style="font-family: arial;">Annan oma hinnagu 6-le eraldi väljatoodud
punktile. Lähtudes eelarvamusest, et tegu on tõsiselt mõeldatavate ettepanekutega
mitte partei reklaamlehega.</span></span></p><p class="MsoNormal"><span lang="ET"><span style="font-family: arial;"><br /></span></span></p><h4 style="text-align: left;"><span style="font-family: arial;">1) Moral Rights Unchanged</span></h4>
<p class="MsoNormal"><span style="font-family: arial;"><i><span lang="ET">Teose looja omandab teost luues teose autoriõigused.</span></i><span lang="ET"> <o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="ET"><span style="font-family: arial;">Raamat ei plaani seda põhimõtet muuta. Mina
olen sellega samuti absoluutselt nõus. <o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="ET"><o:p><span style="font-family: arial;"> </span></o:p></span></p>
<h4 style="text-align: left;"><span lang="ET"><span style="font-family: arial;">2) Free Non-Commercial Sharing</span></span></h4>
<p class="MsoNormal"><i><span lang="ET"><span style="font-family: arial;">20 Aastat tagasi ei puudutanud autorikaitse
tavainimesi. Muusika kassettile lindistamine ja sõbrale viimine oli okei(?).
Failide jagamine inimeste vahel ilma kasumi motiivita peaks olema lubatud. <o:p></o:p></span></span></i></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="ET"><span style="font-family: arial;">Selle punkti juures tahaks ma veidike vastu
vaielda. Kuskilt peab jooksma mõistliku jagamise piir. Ma ei arva et on okei vorpida
näiteks filmist koopiaid ja siis neid rahumeeli igale tuttavale jagada. Samas tunduks
väga veider proovida keelata näiteks koos ühes ruumis filmi vaatamine.<o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="ET"><span style="font-family: arial;">Praegu on populaarsed erinevad voogedastus(streaming)
teenused, mis muudavad seda dünaamikat veelgi ning enamasti on nendesse sisse
ehitatud ka mingisugused sisu jagamise võimalused(pere või x arvu sõprade vahel).<o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="ET"><o:p><span style="font-family: arial;"> </span></o:p></span></p>
<h4 style="text-align: left;"><span lang="ET"><span style="font-family: arial;">3) 20 Years Of Commercial Monopoly</span></span></h4>
<p class="MsoNormal"><i><span lang="ET"><span style="font-family: arial;">Hetkel on teose autoriõiguste vaikimisi
kestvuseks autori eluaeg + 70 aastat. Nende plaan on see muuta 20 aasta peale,
alates teose loomisest. <o:p></o:p></span></span></i></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="ET"><span style="font-family: arial;">Ma ei ole kindel kas 20 aastat on see kuldne
number, kuid tundub parem kui hetke olukord.<o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="ET"><o:p><span style="font-family: arial;"> </span></o:p></span></p>
<h4 style="text-align: left;"><span lang="ET"><span style="font-family: arial;">4) Registration After 5 Years</span></span></h4>
<p class="MsoNormal"><span style="font-family: arial;"><i><span lang="ET">Hetkel eksisteerivad autoriõigustega kaitstud
teosed, kus autori leidmine on raske/võimatu. Nende idee oleks lasta iga 5
aasta tagant autoril kuhugi andmebaasi mingi lihtsasti ülesleitav märge teha.
Et teaks kust teose kasutamiseks luba küsida. </span></i><span lang="ET"><o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="ET"><span style="font-family: arial;">Tundub loogiline lahendus lihtsustamaks
autoriõigustega seotuid probleeme.<o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="ET"><o:p><span style="font-family: arial;"> </span></o:p></span></p>
<h4 style="text-align: left;"><span lang="ET"><span style="font-family: arial;">5) Free Sampling</span></span></h4>
<p class="MsoNormal"><i><span lang="ET"><span style="font-family: arial;">Autoriõigusega kaitstud teose osadeks
võtmine ja nende osade kasutamine võiks olla lubatud (nagu hetkel teksti puhul).<o:p></o:p></span></span></i></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="ET"><span style="font-family: arial;">Siin tuleks piirid kindlalt paika panna.
Millal muutub teose osa liiga suureks, et seda kõigest osana käsitleda jne.
Üldjuhul nõus.<o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="ET"><o:p><span style="font-family: arial;"> </span></o:p></span></p>
<h4 style="text-align: left;"><span lang="ET"><span style="font-family: arial;">6) A Ban on DRM</span></span></h4>
<p class="MsoNormal"><i><span lang="ET"><span style="font-family: arial;">Suured firmad/korporatsioonid kirjutavad ise
autoriõigusekaitse seaduseid ümber. Mis kasu on meil nii parlamentide
kehtestatud reeglitest? Peab alati jääma lubatuks sellistest reeglistest mööda
hiilimine. <o:p></o:p></span></span></i></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="ET"><span style="font-family: arial;">Rahal on kahjuks tänases maailmas niigi juba liiga
suur võim. Suurte korporatsioonide näpistamine tundub minu moraalikoodeksi järgi
täiesti aktsepteeritav tegevus.</span></span></p><p class="MsoNormal"><span lang="ET"><span style="font-family: arial;"><br /></span></span></p><h4 style="text-align: left;"><span lang="ET"><span style="font-family: arial;">Kokkuvõtteks</span></span></h4><p class="MsoNormal"><span lang="ET"><span style="font-family: arial;">Ettepanekute pealiskaudsel lugemisel tunduvad
enamjaolt mõistlikud. Erinevate piiride paika panemine tundub olevat paras tükk
tegemist. <o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="ET"><span style="font-family: arial;">Tundub nagu oleks sellega(vaadates piraadiparteide
populaarsust aastal 2021) mõned aastad hiljaks jäänud, aga tahaksin postituse
lõpus siiski piraatidele edu soovida.<o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="ET"><span style="font-family: arial;">EDU!</span><o:p></o:p></span></p>Martin Ain Riidhttp://www.blogger.com/profile/08438875580665188885noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4672677534213282737.post-62262474340244974592021-03-04T19:54:00.002-08:002021-03-04T19:54:33.501-08:00Tarzan suurlinnas (Nädal 5)<p> 5. Nädala raames sai loetud juhiseid ja soovitusi Internetis
käitumise kohta.</p>
<p class="MsoNormal"><span lang="ET">Kirjutan ühest oma esimesest Internetis „võimu“
omamise kogemusest. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="ET">Põhikooli lõpus tekkis olukord, kus pideva internetis
aja veetmise tõttu õnnestus ühes jututoas moderaatoriks saada. Moderaatori puhul
oli tegemist nö jututoa korrapidajaga, kes sai teiste jututoas osaliste üle oma
võimu demonstreerida(seda võimalust muidugi pahatahtlikult ära ei kasutanud). Omal
ajal tundus suur vastutus ja sai end tähtsana tunda. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="ET">Enamus ajast siiski midagi erilist ei olnud. Su
sõnumid said kõrgema auastme tõttu veidi rohkem tähelepanu ning vastutasuks tegelesid jututoas korra hoidmisega. Trollid ja muidu jututoa
ladusat kulgu segavad faktorid sai kerge vaevaga ära eemaldada/välja visata. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="ET">Tõsisem probleem tekkis enamasti siis kui „vanad
kalad“ omavahel tülli pöörasid ja/või jututoa rahu rikkuma hakkasid. Seal oli juba sekkumiseks õige hetke leidmisega tükk tegemist. Lisaks veel kasutajate
lahutamine ilma, et keegi ennast ebavõrdselt kohelduna ei tunneks. Alati oli ka
oht, et kaks üksteise kõri kallal olevat kasutajat ühendavad oma jõud sinu kui korrakaitseorgani
vastu. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="ET">Juba tuttavate jutuvestjate karistamise
peamine eesmärk oli olukord kontrolli alla saada ilma inimesi jäädavalt ära ajamata.
See raskendas sobiva lahenduse leidmist tunduvalt.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="ET">Huvitav kogemus ja igav ei hakanud. <span style="mso-spacerun: yes;"> </span><o:p></o:p></span></p>Martin Ain Riidhttp://www.blogger.com/profile/08438875580665188885noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4672677534213282737.post-29984852047775249282021-02-26T06:23:00.000-08:002021-02-26T06:23:45.621-08:00Eesti infoühiskonna arengukava 2020 (Nädal 4)<p>Neljanda ajaveebiartikli jaoks lugesin Eesti
infoühiskonna arengukava 2020. See pärineb 2012-2013. aastast. Arengukava
teises peatükis olid välja toodud erinevad eesmärgid. Neist kahte proovin veidi
lähemalt tutvustada.</p>
<p class="MsoNormal"><span lang="ET"><o:p> </o:p></span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="ET"><b>Enim täidetud eesmärk:</b><o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="ET">„Selle toetamiseks ning Eesti kui arenenud
infoühiskonnaga riigi maine levitamiseks pakub Eesti esimese riigina maailmas
virtuaalset residentsust neile, kes soovivad kasutada siinseid häid e-teenuseid
ja turvalise andmevahetuse võimalusi. Eesti on oma e-teenustega maailmas
hõivanud sarnase koha, mida Šveits hoiab panganduses.“<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="ET">E-residentsus on isikustaatus, mille abil
Eesti lubab teiste riikide kodanikel turvaliselt kasutada oma avalikke ja
erasektori e-teenuseid. E-residentsuse programm loodi 2014. aastal.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="ET">Aastaks 2020 on Eestil üle 76 tuhande e-residendi.
See on arengukava eesmärgist üle 15 korra rohkem. Lisaks on e-residendid loonud
üle 15 200 ettevõte, üle 1700 töökoha ja toonud </span>Eestile otsest majanduslikku
tulu 57 miljonit €. Selle info põhjal julgen väita, et 7-aastat tagasi seatud eesmärgid
on väga hästi täidetud ja e-residentsuse programmi on saatnud edu mida
arengukava loojad ette näha ei osanud.</p>
<br /><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi4ZceRzqT6LKOPzpRaSHdsO5AWaqCD2qEicdvY2O-HBXjvqW4wogSNyHzouQtaOeMJ7tOXLrH3WNEYe01dW3MUTHGhhRWCfQgU8Bu6jCfn2geWLO1CMHBmetYAK1nYPq7PVK3VN0KUq2Ko/s2048/4-2.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1365" data-original-width="2048" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi4ZceRzqT6LKOPzpRaSHdsO5AWaqCD2qEicdvY2O-HBXjvqW4wogSNyHzouQtaOeMJ7tOXLrH3WNEYe01dW3MUTHGhhRWCfQgU8Bu6jCfn2geWLO1CMHBmetYAK1nYPq7PVK3VN0KUq2Ko/s320/4-2.jpg" width="320" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><i>e-residendi "kit"</i></td></tr></tbody></table><br /><p class="MsoNormal"><br /></p><p class="MsoNormal"><span lang="ET"><o:p><br /></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="ET"><b>Vähim täidetud eesmärk:</b><o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="ET">„Inimesed on saanud IKT abil nn targaks
tarbijaks. Nad hoiavad raha kokku või saavad teenitud raha eest rohkem
väärtust, näiteks elades tarkades majades või ostes interneti kaudu rohkem e-poodidest.“<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="ET">Arengukava lugedes oli raske leida eesmärki
mille kohta saaks kindlalt väita, et see oleks täiesti läbikukkunud. Selle püstitatud
eesmärgi sisu jäi aga mulle natuke segaseks. </span></p><p class="MsoNormal"><span lang="ET">Arengukava lugedes ei leidnud
infot selle kohta kuidas nad tarka tarbimist defineerivad või kuidas täpsemalt
e-poodidest ostes hoitakse raha kokku ja saadakse rohkem väärtust. </span></p><p class="MsoNormal"><span lang="ET">Viimaste
andmete järgi moodustab Eestis e-kaubandus jaekaubandusest umbes 20%. Füüsilised
kaubanduskeskused ja poed ei ole aga kuhugi kadunud ja neid kerkib pidevalt juurde.
Olen absoluutselt nõus väitega, et e-poodide kaudu ostlemine on mugavam, kiirem
ja müüjal on võimalik raha kokku hoida erinevate kulude kaotamise tõttu ning
tänu sellele pakkuda ostjale soodsamaid hindu. </span></p><p class="MsoNormal"><span lang="ET">Kaupmehe eesmärk jääb siiski
samaks nagu tavalise poe puhul: üritada klientidele müüa nii palju kaupa kui
võimalik. Samamoodi nagu tavalistes poodides on selleks erinevad nipid(sooduskampaaniad,
kaupade paigutus jne) on ka sama eesmärgiga nipid e-poodidel. Lisaks on
Internet(Sotsiaalmeedia, Uudistelehed jne) täis personaliseeritud reklaame, mis
teavad juba enne sind ennast mida sul vaja on ja oskavad sind suunata teele,
kus raha kulutamine on kõigest paari kliki kaugusel.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="ET"><o:p> </o:p></span></p>
<p class="MsoNormal"><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhmLnPuLd425Ia1Tm771iHHH3ebdfAu-OW8lC7utdCTFyU6qhOMDa_iba3KDnytLy4edsfVu-SGu6F3F8Mpj5Nu0JOnUBuqYK4rtTJAKtkDQAKDJ14rH3RCy-l0ZRwSlaCzOPnW-fGuJNcv/s700/4-1.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="420" data-original-width="700" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhmLnPuLd425Ia1Tm771iHHH3ebdfAu-OW8lC7utdCTFyU6qhOMDa_iba3KDnytLy4edsfVu-SGu6F3F8Mpj5Nu0JOnUBuqYK4rtTJAKtkDQAKDJ14rH3RCy-l0ZRwSlaCzOPnW-fGuJNcv/s320/4-1.jpg" width="320" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><i>Näide e-poest erinevatel seadmetel.</i></td></tr></tbody></table><span lang="ET"></span></p><p class="MsoNormal"><span lang="ET"><br /></span></p><p class="MsoNormal"><span lang="ET"><br /></span></p>Allikad:<o:p></o:p><p></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="ET"><a href="https://www.mkm.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/eesti_infouhiskonna_arengukava.pdf" target="_blank">Eesti infoühiskonna arengukava 2020</a><o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="ET"><a href="https://e-resident.gov.ee/eesti/statistika/">https://e-resident.gov.ee/eesti/statistika/</a><o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="ET"><a href="https://e-resident.gov.ee/eesti/">https://e-resident.gov.ee/eesti/</a><o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="ET"><a href="https://e-kaubanduseliit.ee/eesti-e-kaubanduse-statistika/">https://e-kaubanduseliit.ee/eesti-e-kaubanduse-statistika/</a><o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal"><span lang="ET">Illustratsioonide allikad:</span></p><p class="MsoNormal"><span lang="ET">1) <a href="https://neilpatel.com/blog/from-start-to-profit-how-to-setup-an-ecommerce-store-and-generating-sales/">https://neilpatel.com/blog/from-start-to-profit-how-to-setup-an-ecommerce-store-and-generating-sales/</a></span></p><p class="MsoNormal">2) <a href="https://medium.com/e-residency-blog/temporary-pick-up-points-for-e-residency-digital-id-in-barcelona-munich-istanbul-b1fa1e917418">https://medium.com/e-residency-blog/temporary-pick-up-points-for-e-residency-digital-id-in-barcelona-munich-istanbul-b1fa1e917418</a></p>Martin Ain Riidhttp://www.blogger.com/profile/08438875580665188885noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4672677534213282737.post-56770954675041473612021-02-19T01:53:00.004-08:002021-02-19T01:53:52.895-08:00Veebifoorum (Nädal 3)<h2 style="text-align: left;">Veebifoorum</h2><p class="MsoNormal" style="line-height: 150%; text-align: justify;"><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman",serif; font-size: 12.0pt; line-height: 150%;">Veebifoorum
on veebileht või osa veebilehest, kus külastajatel on võimalik suhelda
üksteisega postituste vahendusel. Foorumi struktuur on enamasti puukujuline:
Foorumi all on erinevad administratsiooni poolt paika pandud kategooriad/alamfoorumid,
mille all on omakorda erinevad tavakasutajate poolt loodud teemad, mille sees
on tavakasutajate kirjutatud postitused. Tavaliselt on postitusi võimalik
lugeda ka kasutajakontot omamata, kuid aruteludes osalemiseks on enamasti vaja
luua siiski kasutajakonto.<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="line-height: 150%; text-align: justify;"><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman",serif; font-size: 12.0pt; line-height: 150%;">Erinevaid
foorumeid on samapalju kui on erinevaid inimesi. Otsingumootoreid kasutades on
võimalik leida foorumeid pühendatud kindlatele valdkondadele (nt: filmid, arvutimängud,
tehnika jne), kuid on ka foorumeid, kus võib rääkida kõigist ja kõigest.<o:p></o:p></span></p><p>
</p><p class="MsoNormal" style="line-height: 150%; text-align: justify;"><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman",serif; font-size: 12.0pt; line-height: 150%;">Foorumi
eellasteks saab pidada teatetahvlisüsteemi(BBS) ja jututubasid. Suurim erinevus
võrreldes jututubadega on kasutajate poolt sisestatud sisu arhiveerimine. Foorumid
ei nõua kasutajate vaheliseks suhtluseks reaalajas veebilehel olemist, vaid sõnumeid
saab teistele lugemiseks postitada ja teiste sõnumeid lugeda pikema ajavahemiku
vältel.</span></p><p class="MsoNormal" style="line-height: 150%; text-align: justify;"><span style="font-family: Times New Roman, serif;"><br /></span><span lang="ET" style="font-family: "Times New Roman",serif; font-size: 12.0pt; line-height: 150%;"><o:p></o:p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhCUGLjc-QyVD7fliaUOsqA7OekfFzqQpAKAypjHHrRsmDg7RYFFPSId5SUeOQevWYtc_xExT7SEztcs3sO_vVPmcMIn5pIqs7RSfXZOCMQMn7nt6_nCBY2d3Rb2jjy0xEwd1FsbgWVI6qs/" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img alt="" data-original-height="737" data-original-width="709" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhCUGLjc-QyVD7fliaUOsqA7OekfFzqQpAKAypjHHrRsmDg7RYFFPSId5SUeOQevWYtc_xExT7SEztcs3sO_vVPmcMIn5pIqs7RSfXZOCMQMn7nt6_nCBY2d3Rb2jjy0xEwd1FsbgWVI6qs/w385-h400/3-1.png" width="385" /></a><br /></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><i>Kuvatõmmis Eesti kõige populaarsemast foorumist <b><a href="https://foorum.hinnavaatlus.ee/" target="_blank"><span style="color: red;">H</span><span style="color: #2b00fe;">V</span></a></b>.</i></td></tr></tbody></table></span></p>Martin Ain Riidhttp://www.blogger.com/profile/08438875580665188885noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4672677534213282737.post-63828427568288293442021-02-11T21:19:00.001-08:002021-02-11T21:19:23.728-08:00Väljasurnu ja mitte väljasurnu (Nädal 2)<h2 style="text-align: left;"><b><span lang="ET"><span style="font-size: large;">Piipar</span></span></b></h2><p class="MsoNormal"><span lang="ET">Piipar on traadita raadiosignaale vastu võtta suutev telekommunikatsiooni seade.<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal"><span lang="ET">Patenteeriti 1949. aastal Al Gross-i poolt, kuid juba 1921. aastal kasutati sarnasel põhimõttel töötavat seadet ühes USA politseijaoskonnas.<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal"><span lang="ET">Tegemist oli politseile, tuletõrjele ja meditsiinilise personalile mõeldud seadmega. Inimestele kelleni oli vaja kiiresti teateid edastada. Väga suureks eeliseks oli töökindlus.<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal"><span lang="ET">Laiemale publikule tutvustati seadet aastal 1958, kuid suurt populaarsust siis veel ei saavutatud. Järgnevatel aastatel piipareid arendati. Suureks tootjaks ja arendajaks oli Motorola.<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal"><span lang="ET">1980. aastal sai alguse piiparite buum. Algsetest ainult signaale vastuvõtvatest seadmetest olid saanud taskukohasemad versioonid pihuarvutitest. Piiparitega oli võimalik lugeda ja väljastada teateid. Selleks oli osadele piiparitele lisatud LCD ekraan ja klaviatuur. Hiilgehetkel 1994. aastal oli üle maailma kasutuses üle 61 miljoni piipari.<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal"><span lang="ET">Telekommunikatsiooni ajaloos on tegu justkui telefoni ja mobiiltelefoni vahepealse seadmega. Sellepärast on loogiline, et sajandivahetusel mobiiltelefoni tulekuga piipari populaarsus tavapopulatsiooni hulgas vähenes hüppeliselt. Veidi kauem pidasid vastu originaalse eesmärgiga kasutuses olevad seadmed.<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal"><span lang="ET">Tänapäeval on kasutuses minimaalselt ning ka need on enamasti plaanis välja vahetada.<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal"></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgfC3qK0OM2oiiqkAAt4FiYyzCBLHpLzer9UAYLaKXn1D03WOAVyH_7LwWtBAOnvhDiLoZSujt1LluCcUh1hZQQ3ksay-VFTH9wJswn5j4rw_8YFNtDgilv8ATidrlpiqPSC2t72vFUzjWO/s1240/2-1.jpeg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="930" data-original-width="1240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgfC3qK0OM2oiiqkAAt4FiYyzCBLHpLzer9UAYLaKXn1D03WOAVyH_7LwWtBAOnvhDiLoZSujt1LluCcUh1hZQQ3ksay-VFTH9wJswn5j4rw_8YFNtDgilv8ATidrlpiqPSC2t72vFUzjWO/s320/2-1.jpeg" width="320" /></a></div><br /><br /><span lang="ET"><br /></span><p></p><p class="MsoNormal"><span lang="ET"> </span></p><h2 style="text-align: left;"><b><span lang="ET">Emotikon</span></b></h2>
<p class="MsoNormal"><span lang="ET">Emotsioonide väljendamiseks kasutatav näoilmeid
kujutav kirjavahemärkide kombinatsioon. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="ET">Ajaloost on leitud erinevaid emotikonide ja/või
sarnaste sümbolite kasutamise näiteid. Digitaalsel kujul peetakse esimeseks emotikoni
kasutajaks USA Carnegie Melloni ülikooli professorit Scott Fahlman-i.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="ET">1982. aastal saadetud sõnumis soovitas Scott tähistada
naljaga mõeldud sõnumeid märgiga :-) ja tõsisemaid sõnumeid märgiga :-(.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="ET">Levis kulutulena interneti eelkäijates
ARPANET-is ja Usenet-is. 90ndate lõpus interneti ja SMS-ide laialdane levik
suurendas emotikonide populaarsust veelgi.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="ET">Tehnoloogia arenedes hakati emotikonide
tähekombinatsioone kuvama väikeste piltidena(emoji), kuid põhimõte on jäänud samaks.
Samuti on erinevate emotikonide/emojide arv pidevalt suurenenud.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal"></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhAtuhBl1rPCuv6oLkEj7NHXsWCo_sXgGpmEekG9lpolnGRwGtbsyOHoRKdpcXY6mZe8ZnaPcf7FYlJEgTBKoLXOC914Q5tD_ObWMLsqsw5Yt2SsT2GcfeYHhfbrwucreUboTWM5Net8jtz/s620/2-2.png" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="367" data-original-width="620" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhAtuhBl1rPCuv6oLkEj7NHXsWCo_sXgGpmEekG9lpolnGRwGtbsyOHoRKdpcXY6mZe8ZnaPcf7FYlJEgTBKoLXOC914Q5tD_ObWMLsqsw5Yt2SsT2GcfeYHhfbrwucreUboTWM5Net8jtz/s320/2-2.png" width="320" /></a></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br /></div><p></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="ET"><o:p> </o:p></span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="ET">Allikad:<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="ET">https://www.thoughtco.com/history-of-pagers-and-beepers-1992315<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal"><span lang="ET">https://spectrum.ieee.org/consumer-electronics/gadgets/the-consumer-electronics-hall-of-fame-motorola-advisor-pager</span></p><p class="MsoNormal"><span lang="ET">https://www.thoughtco.com/emoticons-and-emoji-1991412</span></p><p class="MsoNormal"><span lang="ET">https://qz.com/1116624/scientists-prove-emoticons-are-not-universally-understood/</span></p>Martin Ain Riidhttp://www.blogger.com/profile/08438875580665188885noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4672677534213282737.post-7477994543811194282021-02-02T08:02:00.055-08:002021-02-11T21:06:15.044-08:003 IT-lahendust (Nädal 1)<h2 style="text-align: left;">Jacquardi masin</h2><div><p class="MsoNormal"><span lang="ET">1804. aastal patenteeris prantsuse kangur ja
kaupmees Joseph Marie Jacquard masina, mis muutis kangatööstust igaveseks. Täiendades
Jacques de Vaucanson-i 1745. aastal loodud masinat leiutas Jacquard kangasteljed,
mis said mustrite loomiseks vajaliku informatsiooni kätte perfokaartidelt
automaatselt. See revolutsiooniline täiustus muutis keeruliste ja detailirohkete
mustrite valmistamise oluliselt kiiremaks ja lihtsamaks.<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal">
</p><p class="MsoNormal"><span lang="ET">Jacquardi masin oli inspiratsiooniks paljudele
IT süsteemidele tulevikus. Perfokaarte kasutas nii Charles Babbage kui ka
Herman Hollerith. Perfokaardid olid kuni magnetlindi tulekuni 1960. aastal peamised
andmesisestus-, salvestus- ja töötluskandjad.<o:p></o:p></span></p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg077tMXA3VHqkzEj9XS_-GBHDomEZ2gi5v3v5y3mdletPhllszdQEdavVosXTPdSg5htk8dqy6bTduTsaHCYE39sfUA5-CgCYE-M60lZ9MI1pyImDb9DAXY0XVEmNQX_Pxr7uz5kyz8QJv/" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img alt="" data-original-height="864" data-original-width="575" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg077tMXA3VHqkzEj9XS_-GBHDomEZ2gi5v3v5y3mdletPhllszdQEdavVosXTPdSg5htk8dqy6bTduTsaHCYE39sfUA5-CgCYE-M60lZ9MI1pyImDb9DAXY0XVEmNQX_Pxr7uz5kyz8QJv/w266-h400/image.png" width="266" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span lang="ET"><i>Jacquardi masinas kasutatavad perfokaardid. </i><a href="#pilt1">[1]</a></span></td></tr></tbody></table><div><br /></div>
<h2 style="text-align: left;"><span lang="ET">Dvorak</span></h2>
<p class="MsoNormal"><span lang="ET">Alternatiivne klaviatuuri klahvipaigutus
enamlevinud QWERTY klahvipaigutusele. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="ET">August Dvorak leidis 20. sajandi esimeses
pooles QWERTY paigutust uurides sellelt mitmeid puudujääke(nt enamus enamlevinud
sõnu kirjutatakse ühe käega või vasaku käe tunduvalt suurem roll kirjutamisel).
<span style="mso-spacerun: yes;"> </span><o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="ET">Dvoraki eesmärk oli teaduslikel alustel välja
töötada ergonoomilisem klahvipaigutus, mis vähendaks
kirjavigade arvu ja suurendaks kirjutamise kiirust. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="ET">Selleks uuris ta põhjalikult Inglise keelt(kõige
sagedamini kasutatavates sõnades esinevate tähtede ja tähekombinatsioonide
esinemise sagedust) ja inimkäte füsioloogiat. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="ET">Patenteeriti 1936. aastal. Autoriteks August
Dvorak ja William Dealey.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="ET">Dvoraki klahvipaigutuse paremuse Qwerty üle on
pidevalt vaieldud. Kuna Qwerty positsioon turul 1936. aastal oli piisavalt
tugev ja ümberõppimise kasutegur ei olnud piisavalt kõrge, siis Dvorak jäi unustusse.
<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal"><span lang="ET"></span></p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg-hqQkO2eTQ7X3f3QEguPIwm1iM7sLQZ7BNn16EYdPe1PsCfP-pZcv7mRmmYaN1T90SIBEJizHSVX8ZLDRK1EmPuNYav8ltJ-2XkTtQYtoQbmKk9Oc-jvbnviQIYr1mR7SnDofCHqxyTmn/" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img alt="" data-original-height="361" data-original-width="616" height="235" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg-hqQkO2eTQ7X3f3QEguPIwm1iM7sLQZ7BNn16EYdPe1PsCfP-pZcv7mRmmYaN1T90SIBEJizHSVX8ZLDRK1EmPuNYav8ltJ-2XkTtQYtoQbmKk9Oc-jvbnviQIYr1mR7SnDofCHqxyTmn/w400-h235/image.png" width="400" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><i>1936. aastal patenteeritud Dvorak klahvipaigutus. </i><a href="#pilt2">[2]</a></td></tr></tbody></table><span lang="ET"><br /><br /></span><p></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="ET"><o:p> </o:p></span></p>
<h2 style="text-align: left;"><span lang="ET">Arpanet</span></h2>
<p class="MsoNormal"><span lang="ET">ARPANET oli USA kaitseministeeriumi rahastusega
loodud esimene andmepakette vahetav arvutivõrk. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="ET">ARPANET loodi eesmärgiga parandada teadusalast
suhtlust ja infovahetust ülikoolide ja uurimiskeskuste vahel. ARPANET pani
aluse tänapäevasele Internetile.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="ET">1969. aastal sai valmis esimene ühendus esmalt
kahe <span style="mso-spacerun: yes;"> </span>ja seejärel nelja USA ülikooli
vahel.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="ET">1971. aastaks oli ühendatud juba 23 arvutit.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="ET">Hiljem loodi ARPANET-ist eraldi USA kaitseministeeriumile
infovahetamiseks mõeldud MILNET.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="ET">1983. aastaks oli ARPANET-iga ühendatud üle 500
arvuti.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="ET">1990. ARPANET-i tegevus lõpetati uute tehnoloogiate pealetuleku tõttu. <o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal"><span lang="ET"></span></p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiWW7_no3kHztZM5x4ptF0JZRvqApGJzBmnYyzs8oPXoM-GktiIJLrd_Nt-J15HYTF7TsbAg5i3vTEOrQ_ikVwbOZkARl5G34vxxHCpf4L1EsPiRNhOkjOcK5d-StlhtQIWHhijceOKnDFY/" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img alt="" data-original-height="490" data-original-width="807" height="243" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiWW7_no3kHztZM5x4ptF0JZRvqApGJzBmnYyzs8oPXoM-GktiIJLrd_Nt-J15HYTF7TsbAg5i3vTEOrQ_ikVwbOZkARl5G34vxxHCpf4L1EsPiRNhOkjOcK5d-StlhtQIWHhijceOKnDFY/w400-h243/image.png" width="400" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><i>Arpanet-i ühenduste kaart aastal 1969 ja 1982. </i><a href="pilt3">[3]</a></td></tr></tbody></table><span lang="ET"><br /><br /></span><p></p><p class="MsoNormal"><span lang="ET"><br /></span></p><h4 style="text-align: left;"><span lang="ET">Illustratsioonide allikad</span></h4><div><ol style="text-align: left;"><li><span id="pilt1" lang="ET"><a href="https://www.scienceandindustrymuseum.org.uk/sites/default/files/styles/embedded_image/public/2019-06/Jacquard-cards-2.jpg?itok=VEt8vlUj">https://www.scienceandindustrymuseum.org.uk/objects-and-stories/jacquard-loom</a></span></li><li id="pilt2"><a href="https://www.antikeychop.com/dvoraktypewriter">https://www.antikeychop.com/dvoraktypewriter</a></li><li id="pilt3"><a href="https://portswigger.net/daily-swig/arpanet-anniversary-the-internets-first-transmission-was-sent-50-years-ago-today">https://portswigger.net/daily-swig/arpanet-anniversary-the-internets-first-transmission-was-sent-50-years-ago-today</a></li></ol></div></div>Martin Ain Riidhttp://www.blogger.com/profile/08438875580665188885noreply@blogger.com0