Väljasurnu ja mitte väljasurnu (Nädal 2)

Piipar

Piipar on traadita raadiosignaale vastu võtta suutev telekommunikatsiooni seade.

Patenteeriti 1949. aastal Al Gross-i poolt, kuid juba 1921. aastal kasutati sarnasel põhimõttel töötavat seadet ühes USA politseijaoskonnas.

Tegemist oli politseile, tuletõrjele ja meditsiinilise personalile mõeldud seadmega. Inimestele kelleni oli vaja kiiresti teateid edastada. Väga suureks eeliseks oli töökindlus.

Laiemale publikule tutvustati seadet aastal 1958, kuid suurt populaarsust siis veel ei saavutatud. Järgnevatel aastatel piipareid arendati. Suureks tootjaks ja arendajaks oli Motorola.

1980. aastal sai alguse piiparite buum. Algsetest ainult signaale vastuvõtvatest seadmetest olid saanud taskukohasemad versioonid pihuarvutitest. Piiparitega oli võimalik lugeda ja väljastada teateid. Selleks oli osadele piiparitele lisatud LCD ekraan ja klaviatuur. Hiilgehetkel 1994. aastal oli üle maailma kasutuses üle 61 miljoni piipari.

Telekommunikatsiooni ajaloos on tegu justkui telefoni ja mobiiltelefoni vahepealse seadmega. Sellepärast on loogiline, et sajandivahetusel mobiiltelefoni tulekuga piipari populaarsus tavapopulatsiooni hulgas vähenes hüppeliselt. Veidi kauem pidasid vastu originaalse eesmärgiga kasutuses olevad seadmed.

Tänapäeval on kasutuses minimaalselt ning ka need on enamasti plaanis välja vahetada.

 

Emotikon

Emotsioonide väljendamiseks kasutatav näoilmeid kujutav kirjavahemärkide kombinatsioon.

Ajaloost on leitud erinevaid emotikonide ja/või sarnaste sümbolite kasutamise näiteid. Digitaalsel kujul peetakse esimeseks emotikoni kasutajaks USA Carnegie Melloni ülikooli professorit Scott Fahlman-i.

1982. aastal saadetud sõnumis soovitas Scott tähistada naljaga mõeldud sõnumeid märgiga :-) ja tõsisemaid sõnumeid märgiga :-(.

Levis kulutulena interneti eelkäijates ARPANET-is ja Usenet-is. 90ndate lõpus interneti ja SMS-ide laialdane levik suurendas emotikonide populaarsust veelgi.

Tehnoloogia arenedes hakati emotikonide tähekombinatsioone kuvama väikeste piltidena(emoji), kuid põhimõte on jäänud samaks. Samuti on erinevate emotikonide/emojide arv pidevalt suurenenud.

 

Allikad:

https://www.thoughtco.com/history-of-pagers-and-beepers-1992315

https://spectrum.ieee.org/consumer-electronics/gadgets/the-consumer-electronics-hall-of-fame-motorola-advisor-pager

https://www.thoughtco.com/emoticons-and-emoji-1991412

https://qz.com/1116624/scientists-prove-emoticons-are-not-universally-understood/