Posts

IT-eetikakoodeks (Nädal 15)

ITSPEA 15. Nädala ehk viimaseks teemaks oli eetika ja IT. Koduseks ülesandeks jäi valida ühe ettevõtte või organisatsiooni IT-eetikakoodeks. Mina valisin selleks ettevõtteks Google. Google eetikakoodeks on üks Google väärtuste realiseerimise viisidest. Kõik Googlega seotud tegevus peab järgima ärieetika kõrgemaid standardeid. Google pühendumus kõrgemate standarditeni aitab palgata suurepäraseid inimesi, luua suurepäraseid tooteid ja tõsta kasutajate usaldust Google vastu. Austusest oma kasutajate vastu on Google ülesanne anda endast parim iga päev. Google väärtuste tutvustamiseks on loodud Google eetikakoodeks( Google Code of Conduct ). Selle järgimine on eeldatud igalt Google töötajalt ja juhatuse liikmelt. Google eetikakoodeks on jaotatud seitsmeks peatükiks. I. Google kasutajate teenimine Google kasutajad hindavad Googlet lisaks headele toodetele ja teenustele ka Google suhtumise tõttu oma kasutajatesse. Järgnevad põhimõtted kindlustavad et me suudame seda taset hoida: terviklikkus,

Andmeturve (Nädal 14)

ITSPEA 14. Nädala teemaks oli Andmeturve. Koduseks ülesandeks jäi valida üks IT-turvariskidest ja analüüsida selle maandamist "Mitnicki valemi" kolme komponendi abil. Andmepüük Andmepüük on internetipettus, kus ohvrilt püütakse välja petta isiklikke või tundlikke andmeid. Üks võimalik andmepüügi meetod näeb välja selline: Ohvrile saadetakse võimalikult usaldusväärsena väljanägev sõnum e-maili või mõne muu kiirsuhtlusmeetodi abil. Sõnumi peamine eesmärk on kasutaja kindlale veebilehele edasi suunata. Veebileht on tõetruu koopia ametlikust veebilehest. Erinevus seisneb selles, et sellele veebilehele sisestatud info liigub eeldatud koha asemel kurjategija kätte ja selle juhtudes on andmepüük edukalt õnnestunud. Ise olen kokku puutunud olukorraga, kus üritatakse ühe minu poolt kasutava teenuse kasutajakontole ligi pääseda. Selleks saadetakse võimalikult ametlikuna näivad e-maile, kus väidetakse, et nad on eelnimetatud teenusepakkuja esindaja. Saadetud e-maili sisud on siiamaani

Tugilahendus (Nädal 13)

Image
ITSPEA 13. Nädala teemaks olid erinevad tugilahendused. Koduseks ülesandeks jäi ühe tugilahenduse kirjeldamine. Mina valisin sellise seadme. Mantis Q40. [2] Mantis Q40 Braille Display Mantis Q40 Braille Display on 40 märgiga punktkirjamonitor, mis on kombineeritud standardse QWERTY klaviatuuriga. Seade on mõõtmetega 16.99 × 28.96 × 1.98 cm ja kaalub kõigest 794g. Väikesed mõõtmed ja kergus muudavad seadme kaasas kandmise väga lihtsaks ja mugavaks. Mahub hästi selja- või arvutikotti. Palju rõhku on tootearenduses pandud ühilduvusse. Seadet on võimalik kasutada juhtmevabalt Bluetoothi kaudu teiste laialtlevinud seadmetega(arvutid, tahvelarvutid, nutitelefonid jne). Lisaks on võimalik kasutada antud seadet eraldiseisvana. Sisseehitatud on erinevad rakendused, nagu näiteks tekstiredaktor, raamatulugeja, kalkulaator ja failihaldur. Kuna ühte seadmesse on kombineeritud nii Braille display kui ka QWERTY klaviatuur, siis kasutaja ei pea valima kahe erineva seadme vahel. Allikad 1) https://www.

Kasutatavus veebis (Nädal 12)

ITSPEA 12. Nädala teemaks oli kasutatavus. Koduseks ülesandeks jäi tuua üks positiivne ja negatiivne näide kasutatavusest veebis. Positiivne Google otsingumootor. Lihtsuses peitub võlu. Sulle on ette antud suur valge leht, mille põhielementideks on Google logo, sisendväli ja nupp sisendi edastamiseks. Sisesta sisendvälja oma küsimus/mure/probleem/märksõna vms ja Google leiab sulle vastused. Enamik Google poolt tehtavast tööst on ära peidetud ehk kasutajale on võimalik kuvada kiiresti asjalikku sisu(ja reklaame). Loomulikult on olemas ka Google kasutamise oskus millega on võimalik õigete vastuste saamise protsenti ja kiirust tõsta. Lihtsate päringute tegemisega saab siiski suurepäraselt hakkama ka isegi algaja arvutikasutaja. Negatiivne Negatiivse kasutuskogemuse poole pealt tooks välja midagi millega olen ise pidanud alates TalTechis õpingutega alustamist kokku puutuma. Selleks on ÕIS. Üheks esimestest ÕISiga seotud katsumusteks oli sügise alguses õpingukava esitamine. Peale mitmete ju

Arendus- ja ärimudelid (Nädal 11)

ITSPEA 11. Nädala teemaks oli Arendus- ja ärimudelid. Koduseks ülesandeks jäi analüüsida ühte arendus ja ühte ärimudelit. Koskmudel ( Waterfall ) Koskmudel on üks vanimaid tarkvaraarenduse mudeleid. Oma nimetuse on saanud järjestikuse veekoskede analoogiast – vesi langeb ühelt astmelt järgmisse ega pöördu tagasi. Tegemist on lineaarse ja väga lihtsa mudeliga. Arenduse käigus liigutakse samm-sammult madalamale astmele ning kõik etapid peavad olema täielikult lõpetatud enne järgmise etapi alustamist. Koskmudeli kasutamise kõige tähtsamaks eelduseks on läbimõeldud plaani olemasolu enne projekti algust. Pärast projektiga alustamist on muudatuste tegemine keeruline ja kulukas kui mitte võimatu. Samuti valmib esimene tarkvara prototüüp alles arendustsükli lõpus. Kui testimise käigus avastatakse viga, mille juured on arhitektuuris, siis koskmudel jääb hätta juhiste andmisega, kuidas pöörduda tagasi arhitektuuri sammu juurde, läbida uuesti programmeerimise samm ning minna teisele testimise rin

Häkkerid (Nädal 10)

10. Nädala ITSPEA aine teemaks olid häkkerid ja häkkerlus. Selle mõiste definitsioon ja olemus. Koduseks tööks jäi läbi lugeda Eric S. Raymondi Hacker-HOWTO ( EST / ENG ). Häkkeri määratlusi on erinevaid. Enamasti peetakse tähtsaks tehnilisi oskusi ja armastust probleemide lahendamise vastu. Eric S. Raymondi Inglise keelse pealkirjaga dokument „How to Become a Hacker“ annab lühiülevaate häkkeri olemusest, häkkerlikust suhtumisest ning nippe kuidas ise algajana samme häkkeri tiitli poole astuda. Häkkerile omasele suhtumise põhipunktid on: probleemide lahendamine, topelt lahenduste loomise vältimine(jalgratast pole vaja 2 korda leiutada), töö tegemise huvitavaks muutmine(igava ja nüri töö tegemise vältimine), vabadus(autoritaarsuse vastasus, aga mõistlikkuse piires). Suhtumisest tähtsam on siiski kompetents. Mistõttu tuuakse dokumendis välja ka häkkeriks saamiseks vajaminevad põhioskused. Nendeks on loomulikult esimesena programmeerimine, aga ka linux/unix tundmine, HTMLi tundmine ja hea

IT juhtimine ja riskihaldus (Nädal 9)

9. Nädala ITSPEA aine teemaks oli IT juhtimine ja riskihaldus. Koduseks tegevuseks jäi leida 2 erineva juhtimisstiiliga IT juhti. Ma valisin nendeks Larry Page’i ja Steve jobsi. Larry Page Larry Page on arvutiteadlane ja ettevõtja, Google'i üks asutajatest ning Google'i emafirma Alphabet endine tegevjuht. Hetkel maailmas rikkuselt 8. inimene. Larry Page juhitud ettevõtetes hinnatakse ja väärtustatakse töötajaid kõrgelt. Arenduses võetakse arvesse töötajate mõtteid ja ideid. Google’t on tunnustatud 20% concept populariseerimise eest. 20% tööajast peaks töötaja tegema vabalt valitud tegevusega, mida ta peab ettevõttele kõige kasumlikumaks. Page innustab töötajaid andma endast maksimumi. Suhtudes töötajatesse hästi nagu sõpradesse või pereliikmetesse. Sellepärast arvan, et Larry Page’i juhtimisstiil ITSPEA artiklis välja toodutest sobitub kõige paremini seguga treeneri/juhendaja (coach) ja mentor/õpetaja (mentor) rollidest.   Steve Jobs Steve Jobs oli USA infotehnoloog ja ett