3 IT-lahendust (Nädal 1)

Jacquardi masin

1804. aastal patenteeris prantsuse kangur ja kaupmees Joseph Marie Jacquard masina, mis muutis kangatööstust igaveseks. Täiendades Jacques de Vaucanson-i 1745. aastal loodud masinat leiutas Jacquard kangasteljed, mis said mustrite loomiseks vajaliku informatsiooni kätte perfokaartidelt automaatselt. See revolutsiooniline täiustus muutis keeruliste ja detailirohkete mustrite valmistamise oluliselt kiiremaks ja lihtsamaks.

Jacquardi masin oli inspiratsiooniks paljudele IT süsteemidele tulevikus. Perfokaarte kasutas nii Charles Babbage kui ka Herman Hollerith. Perfokaardid olid kuni magnetlindi tulekuni 1960. aastal peamised andmesisestus-, salvestus- ja töötluskandjad.

Jacquardi masinas kasutatavad perfokaardid. [1]

Dvorak

Alternatiivne klaviatuuri klahvipaigutus enamlevinud QWERTY klahvipaigutusele.

August Dvorak leidis 20. sajandi esimeses pooles QWERTY paigutust uurides sellelt mitmeid puudujääke(nt enamus enamlevinud sõnu kirjutatakse ühe käega või vasaku käe tunduvalt suurem roll kirjutamisel).  

Dvoraki eesmärk oli teaduslikel alustel välja töötada ergonoomilisem klahvipaigutus, mis vähendaks kirjavigade arvu ja suurendaks kirjutamise kiirust.

Selleks uuris ta põhjalikult Inglise keelt(kõige sagedamini kasutatavates sõnades esinevate tähtede ja tähekombinatsioonide esinemise sagedust) ja inimkäte füsioloogiat.

Patenteeriti 1936. aastal. Autoriteks August Dvorak ja William Dealey.

Dvoraki klahvipaigutuse paremuse Qwerty üle on pidevalt vaieldud. Kuna Qwerty positsioon turul 1936. aastal oli piisavalt tugev ja ümberõppimise kasutegur ei olnud piisavalt kõrge, siis Dvorak jäi unustusse.

1936. aastal patenteeritud Dvorak klahvipaigutus. [2]


 

Arpanet

ARPANET oli USA kaitseministeeriumi rahastusega loodud esimene andmepakette vahetav arvutivõrk.

ARPANET loodi eesmärgiga parandada teadusalast suhtlust ja infovahetust ülikoolide ja uurimiskeskuste vahel. ARPANET pani aluse tänapäevasele Internetile.

1969. aastal sai valmis esimene ühendus esmalt kahe  ja seejärel nelja USA ülikooli vahel.

1971. aastaks oli ühendatud juba 23 arvutit.

Hiljem loodi ARPANET-ist eraldi USA kaitseministeeriumile infovahetamiseks mõeldud MILNET.

1983. aastaks oli ARPANET-iga ühendatud üle 500 arvuti.

1990. ARPANET-i tegevus lõpetati uute tehnoloogiate pealetuleku tõttu.

Arpanet-i ühenduste kaart aastal 1969 ja 1982. [3]



Illustratsioonide allikad

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Häkkerid (Nädal 10)

10. Nädala ITSPEA aine teemaks olid häkkerid ja häkkerlus. Selle mõiste definitsioon ja olemus. Koduseks tööks jäi läbi lugeda Eric S. Raymondi Hacker-HOWTO ( EST / ENG ). Häkkeri määratlusi on erinevaid. Enamasti peetakse tähtsaks tehnilisi oskusi ja armastust probleemide lahendamise vastu. Eric S. Raymondi Inglise keelse pealkirjaga dokument „How to Become a Hacker“ annab lühiülevaate häkkeri olemusest, häkkerlikust suhtumisest ning nippe kuidas ise algajana samme häkkeri tiitli poole astuda. Häkkerile omasele suhtumise põhipunktid on: probleemide lahendamine, topelt lahenduste loomise vältimine(jalgratast pole vaja 2 korda leiutada), töö tegemise huvitavaks muutmine(igava ja nüri töö tegemise vältimine), vabadus(autoritaarsuse vastasus, aga mõistlikkuse piires). Suhtumisest tähtsam on siiski kompetents. Mistõttu tuuakse dokumendis välja ka häkkeriks saamiseks vajaminevad põhioskused. Nendeks on loomulikult esimesena programmeerimine, aga ka linux/unix tundmine, HTMLi tundmine ja hea
Read more

IT juhtimine ja riskihaldus (Nädal 9)

9. Nädala ITSPEA aine teemaks oli IT juhtimine ja riskihaldus. Koduseks tegevuseks jäi leida 2 erineva juhtimisstiiliga IT juhti. Ma valisin nendeks Larry Page’i ja Steve jobsi. Larry Page Larry Page on arvutiteadlane ja ettevõtja, Google'i üks asutajatest ning Google'i emafirma Alphabet endine tegevjuht. Hetkel maailmas rikkuselt 8. inimene. Larry Page juhitud ettevõtetes hinnatakse ja väärtustatakse töötajaid kõrgelt. Arenduses võetakse arvesse töötajate mõtteid ja ideid. Google’t on tunnustatud 20% concept populariseerimise eest. 20% tööajast peaks töötaja tegema vabalt valitud tegevusega, mida ta peab ettevõttele kõige kasumlikumaks. Page innustab töötajaid andma endast maksimumi. Suhtudes töötajatesse hästi nagu sõpradesse või pereliikmetesse. Sellepärast arvan, et Larry Page’i juhtimisstiil ITSPEA artiklis välja toodutest sobitub kõige paremini seguga treeneri/juhendaja (coach) ja mentor/õpetaja (mentor) rollidest.   Steve Jobs Steve Jobs oli USA infotehnoloog ja ett
Read more

IT-eetikakoodeks (Nädal 15)

ITSPEA 15. Nädala ehk viimaseks teemaks oli eetika ja IT. Koduseks ülesandeks jäi valida ühe ettevõtte või organisatsiooni IT-eetikakoodeks. Mina valisin selleks ettevõtteks Google. Google eetikakoodeks on üks Google väärtuste realiseerimise viisidest. Kõik Googlega seotud tegevus peab järgima ärieetika kõrgemaid standardeid. Google pühendumus kõrgemate standarditeni aitab palgata suurepäraseid inimesi, luua suurepäraseid tooteid ja tõsta kasutajate usaldust Google vastu. Austusest oma kasutajate vastu on Google ülesanne anda endast parim iga päev. Google väärtuste tutvustamiseks on loodud Google eetikakoodeks( Google Code of Conduct ). Selle järgimine on eeldatud igalt Google töötajalt ja juhatuse liikmelt. Google eetikakoodeks on jaotatud seitsmeks peatükiks. I. Google kasutajate teenimine Google kasutajad hindavad Googlet lisaks headele toodetele ja teenustele ka Google suhtumise tõttu oma kasutajatesse. Järgnevad põhimõtted kindlustavad et me suudame seda taset hoida: terviklikkus,
Read more