Eesti infoühiskonna arengukava 2020 (Nädal 4)

Neljanda ajaveebiartikli jaoks lugesin Eesti infoühiskonna arengukava 2020. See pärineb 2012-2013. aastast. Arengukava teises peatükis olid välja toodud erinevad eesmärgid. Neist kahte proovin veidi lähemalt tutvustada.

 

Enim täidetud eesmärk:

„Selle toetamiseks ning Eesti kui arenenud infoühiskonnaga riigi maine levitamiseks pakub Eesti esimese riigina maailmas virtuaalset residentsust neile, kes soovivad kasutada siinseid häid e-teenuseid ja turvalise andmevahetuse võimalusi. Eesti on oma e-teenustega maailmas hõivanud sarnase koha, mida Šveits hoiab panganduses.“

E-residentsus on isikustaatus, mille abil Eesti lubab teiste riikide kodanikel turvaliselt kasutada oma avalikke ja erasektori e-teenuseid. E-residentsuse programm loodi 2014. aastal.

Aastaks 2020 on Eestil üle 76 tuhande e-residendi. See on arengukava eesmärgist üle 15 korra rohkem. Lisaks on e-residendid loonud üle 15 200 ettevõte, üle 1700 töökoha ja toonud Eestile otsest  majanduslikku tulu 57 miljonit €. Selle info põhjal julgen väita, et 7-aastat tagasi seatud eesmärgid on väga hästi täidetud ja e-residentsuse programmi on saatnud edu mida arengukava loojad ette näha ei osanud.


e-residendi "kit"



Vähim täidetud eesmärk:

„Inimesed on saanud IKT abil nn targaks tarbijaks. Nad hoiavad raha kokku või saavad teenitud raha eest rohkem väärtust, näiteks elades tarkades majades või ostes interneti kaudu rohkem e-poodidest.“

Arengukava lugedes oli raske leida eesmärki mille kohta saaks kindlalt väita, et see oleks täiesti läbikukkunud. Selle püstitatud eesmärgi sisu jäi aga mulle natuke segaseks. 

Arengukava lugedes ei leidnud infot selle kohta kuidas nad tarka tarbimist defineerivad või kuidas täpsemalt e-poodidest ostes hoitakse raha kokku ja saadakse rohkem väärtust. 

Viimaste andmete järgi moodustab Eestis e-kaubandus jaekaubandusest umbes 20%. Füüsilised kaubanduskeskused ja poed ei ole aga kuhugi kadunud ja neid kerkib pidevalt juurde. Olen absoluutselt nõus väitega, et e-poodide kaudu ostlemine on mugavam, kiirem ja müüjal on võimalik raha kokku hoida erinevate kulude kaotamise tõttu ning tänu sellele pakkuda ostjale soodsamaid hindu. 

Kaupmehe eesmärk jääb siiski samaks nagu tavalise poe puhul: üritada klientidele müüa nii palju kaupa kui võimalik. Samamoodi nagu tavalistes poodides on selleks erinevad nipid(sooduskampaaniad, kaupade paigutus jne) on ka sama eesmärgiga nipid e-poodidel. Lisaks on Internet(Sotsiaalmeedia, Uudistelehed jne) täis personaliseeritud reklaame, mis teavad juba enne sind ennast mida sul vaja on ja oskavad sind suunata teele, kus raha kulutamine on kõigest paari kliki kaugusel.

 

Näide e-poest erinevatel seadmetel.



Allikad:

Eesti infoühiskonna arengukava 2020

https://e-resident.gov.ee/eesti/statistika/

https://e-resident.gov.ee/eesti/

https://e-kaubanduseliit.ee/eesti-e-kaubanduse-statistika/

Illustratsioonide allikad:

1) https://neilpatel.com/blog/from-start-to-profit-how-to-setup-an-ecommerce-store-and-generating-sales/

2) https://medium.com/e-residency-blog/temporary-pick-up-points-for-e-residency-digital-id-in-barcelona-munich-istanbul-b1fa1e917418

Comments

Popular posts from this blog

Häkkerid (Nädal 10)

IT juhtimine ja riskihaldus (Nädal 9)

IT-eetikakoodeks (Nädal 15)