ITSPEA Martin Riid

ITSPEA 13. Nädala teemaks olid erinevad tugilahendused. Koduseks ülesandeks jäi ühe tugilahenduse kirjeldamine. Mina valisin sellise seadme. Mantis Q40. [2] Mantis Q40 Braille Display Mantis Q40 Braille Display on 40 märgiga punktkirjamonitor, mis on kombineeritud standardse QWERTY klaviatuuriga. Seade on mõõtmetega 16.99 × 28.96 × 1.98 cm ja kaalub kõigest 794g. Väikesed mõõtmed ja kergus muudavad seadme kaasas kandmise väga lihtsaks ja mugavaks. Mahub hästi selja- või arvutikotti. Palju rõhku on tootearenduses pandud ühilduvusse. Seadet on võimalik kasutada juhtmevabalt Bluetoothi kaudu teiste laialtlevinud seadmetega(arvutid, tahvelarvutid, nutitelefonid jne). Lisaks on võimalik kasutada antud seadet eraldiseisvana. Sisseehitatud on erinevad rakendused, nagu näiteks tekstiredaktor, raamatulugeja, kalkulaator ja failihaldur. Kuna ühte seadmesse on kombineeritud nii Braille display kui ka QWERTY klaviatuur, siis kasutaja ei pea valima kahe erineva seadme vahel. Allikad 1) https://www....

ITSPEA 12. Nädala teemaks oli kasutatavus. Koduseks ülesandeks jäi tuua üks positiivne ja negatiivne näide kasutatavusest veebis. Positiivne Google otsingumootor. Lihtsuses peitub võlu. Sulle on ette antud suur valge leht, mille põhielementideks on Google logo, sisendväli ja nupp sisendi edastamiseks. Sisesta sisendvälja oma küsimus/mure/probleem/märksõna vms ja Google leiab sulle vastused. Enamik Google poolt tehtavast tööst on ära peidetud ehk kasutajale on võimalik kuvada kiiresti asjalikku sisu(ja reklaame). Loomulikult on olemas ka Google kasutamise oskus millega on võimalik õigete vastuste saamise protsenti ja kiirust tõsta. Lihtsate päringute tegemisega saab siiski suurepäraselt hakkama ka isegi algaja arvutikasutaja. Negatiivne Negatiivse kasutuskogemuse poole pealt tooks välja midagi millega olen ise pidanud alates TalTechis õpingutega alustamist kokku puutuma. Selleks on ÕIS. Üheks esimestest ÕISiga seotud katsumusteks oli sügise alguses õpingukava esitamine. Peale mitmete ju...

ITSPEA 11. Nädala teemaks oli Arendus- ja ärimudelid. Koduseks ülesandeks jäi analüüsida ühte arendus ja ühte ärimudelit. Koskmudel ( Waterfall ) Koskmudel on üks vanimaid tarkvaraarenduse mudeleid. Oma nimetuse on saanud järjestikuse veekoskede analoogiast – vesi langeb ühelt astmelt järgmisse ega pöördu tagasi. Tegemist on lineaarse ja väga lihtsa mudeliga. Arenduse käigus liigutakse samm-sammult madalamale astmele ning kõik etapid peavad olema täielikult lõpetatud enne järgmise etapi alustamist. Koskmudeli kasutamise kõige tähtsamaks eelduseks on läbimõeldud plaani olemasolu enne projekti algust. Pärast projektiga alustamist on muudatuste tegemine keeruline ja kulukas kui mitte võimatu. Samuti valmib esimene tarkvara prototüüp alles arendustsükli lõpus. Kui testimise käigus avastatakse viga, mille juured on arhitektuuris, siis koskmudel jääb hätta juhiste andmisega, kuidas pöörduda tagasi arhitektuuri sammu juurde, läbida uuesti programmeerimise samm ning minna teisele testimise rin...

10. Nädala ITSPEA aine teemaks olid häkkerid ja häkkerlus. Selle mõiste definitsioon ja olemus. Koduseks tööks jäi läbi lugeda Eric S. Raymondi Hacker-HOWTO ( EST / ENG ). Häkkeri määratlusi on erinevaid. Enamasti peetakse tähtsaks tehnilisi oskusi ja armastust probleemide lahendamise vastu. Eric S. Raymondi Inglise keelse pealkirjaga dokument „How to Become a Hacker“ annab lühiülevaate häkkeri olemusest, häkkerlikust suhtumisest ning nippe kuidas ise algajana samme häkkeri tiitli poole astuda. Häkkerile omasele suhtumise põhipunktid on: probleemide lahendamine, topelt lahenduste loomise vältimine(jalgratast pole vaja 2 korda leiutada), töö tegemise huvitavaks muutmine(igava ja nüri töö tegemise vältimine), vabadus(autoritaarsuse vastasus, aga mõistlikkuse piires). Suhtumisest tähtsam on siiski kompetents. Mistõttu tuuakse dokumendis välja ka häkkeriks saamiseks vajaminevad põhioskused. Nendeks on loomulikult esimesena programmeerimine, aga ka linux/unix tundmine, HTMLi tundmine ja hea...

9. Nädala ITSPEA aine teemaks oli IT juhtimine ja riskihaldus. Koduseks tegevuseks jäi leida 2 erineva juhtimisstiiliga IT juhti. Ma valisin nendeks Larry Page’i ja Steve jobsi. Larry Page Larry Page on arvutiteadlane ja ettevõtja, Google'i üks asutajatest ning Google'i emafirma Alphabet endine tegevjuht. Hetkel maailmas rikkuselt 8. inimene. Larry Page juhitud ettevõtetes hinnatakse ja väärtustatakse töötajaid kõrgelt. Arenduses võetakse arvesse töötajate mõtteid ja ideid. Google’t on tunnustatud 20% concept populariseerimise eest. 20% tööajast peaks töötaja tegema vabalt valitud tegevusega, mida ta peab ettevõttele kõige kasumlikumaks. Page innustab töötajaid andma endast maksimumi. Suhtudes töötajatesse hästi nagu sõpradesse või pereliikmetesse. Sellepärast arvan, et Larry Page’i juhtimisstiil ITSPEA artiklis välja toodutest sobitub kõige paremini seguga treeneri/juhendaja (coach) ja mentor/õpetaja (mentor) rollidest.   Steve Jobs Steve Jobs oli USA infotehnoloog ja ett...

8. Nädala teema oli professionaalsusest. Üritati defineerida professionaalsuse mõistet. Iseseisvaks mõtlemiseks jäi küsimus, mis omadus võiks kõige enam eristada „proffi“ sama eriala „käsitöölisest“. Kõigepealt võiks proovida veidi kirjeldada neid 2 üldistatud tüüpi. Mõlema puhul usun, et tegemist on edukate inimestega, kes tunnevad hästi oma valdkonda. Tänu sellele saavad mõlemad oma tööülesannetega suurepäraselt hakkama. Peamine erinevus seisneb seega minu arvates motivaatoris ja ajas mida nad valdkonnaga tegelemisele pühendavad. Käsitöölisena kujutan ette inimest, kelle peamiseks põhjuseks antud valdkonnaga tegelemiseks on sealt teenitav tulu. Ta ei tee oma tööd halvasti, kuid enamasti tegeleb sellega ainult tööajal näiteks üheksast-viieni. Peale seda elab „käsitööline“ muud elu ning erialale ei keskendu. Professionaal on minu arust keegi, kelle peamiseks motivaatoriks antud valdkonnaga tegelemiseks on huvi või kirg selle vastu. Ta panustab oma töösse aega tunduvalt rohkem, kui „käs...

Edasikandumisklausel ehk copyleft on autoriõiguse kasutamine eesmärgiga eemaldada seaduse poolt vaikimisi seatud piirangud teose levitamisel ning teose modifikatsioonide loomisel nõudega, et samasugused levitamis- ning muutmisvabadused säiliksid ka esialgse teose põhjal loodud töödel. Copyleft parameetri järgi eristab FSF( Free Software Foundation ) 4 tüüpi litsentse: 1) Puuduv copyleft litsents (Apache, MIT, X11, BSD) Avavara millega võib teha mida iganes. Autor ei saa omandiõigust. Lubab teha tuletatud loomingust ärivara. Näited: Android (mobiil-operatsioonisüsteem), TypeScript (programmeerimiskeel) 2) Nõrk copyleft litsents (GNU LGPL, Mozilla Avalik Litsents) Võimaldab kasutada litsentsi all olevaid komponente ilma, et peaks kogu tarkvara litsentsi muutma. Näited: VLC media player (meediapleier), 7-Zip (failihaldur) 3) Tugev copyleft litsents (GNU GPL) Kasutades oma loomingus tugeva litsentsi all olevat loomingut kehtib nõue viia ka sinu looming sama litsentsi alla. Näited: Adblo...